ma tahaks nii palju asju öelda, aga ei jagu sõnu ega aega. ma ütleksin paar paremat sõna, aga ma tean, et alati olen mina see, kes lõpuks vabandust palub ja alla jääb.
retsimine oli haigelt hea, pilte ei ole praegu sheerida. kunagi kauges tulevikus vb.
ja siiamaani jääb mul karp selle koha pealt lahti. sa suudad ikka üllatada. peale kõike seda. ma ei saa aru.
tahan homme minna endlasse, õpin kaks luuletust pähe ja proosapala ka. ma ei kujuta ette, kuidas ma need ühe õhtuga pähe saan, aga see on mu ainuke võimalus ja ma pean sellest kinni haarama.
peaksin ma otse küsima? kahtlen. mitte sinult. aga 'pärast poole' võib juba liiga hilja olla.
osad asjad on no ikka nii perses omadega. see septembrikuu on olnud ikka täielik katastroof. kõige hullem selle 16 aasta jooksul. ausõna. öelge, mida ma teha saan...
ja sina, ISSANDJUMAL. tule taevas appi. sellist asja ma sinult küll ei oleks oodanud. ma teadsin, et midagi sellist sarnast toimub, aga niiii hull? mis sul küll viga on. see on lihtsalt.. sa oled lihtsalt vastik ja rõve ja ajad öökima. tõsiselt:S.
you can be as naughty as you can?
kristella
